Eluviisi teadliku muutuse programm

Eluviis on laias laastus füüsiline ja vaimne 

---

Miks on eluviis tähtis Mida annab elus? 

Õige eluviis toob tervise ja aitab seda hoida. Kui inimesel on oskus oma tervist taastada ja hoida, siis on inimene õnnelik, sest ta ise, ega tema olukord, ei sõltu kellestki ega millestki. 

Vale (st teadmatusele rajatud, ehk alateadlik) eluviis viib varem või hiljem tervise, seega ka õnne ja ei võimalda seega heaolu taastada. Siis ei ole inimene kunagi püsivalt õnnelik ja toimib vaid ajutiste hetkeliste rahulduste saamise nimel ja -pärast, seda võib nimetada ka sõltuvuskäitumiseks. Selline eluviis on harjumuslik ja toimib seni, kuni inimene endale hakkab küsimusi esitama oma eluviisi, tervise ja õnnelikkuse suhtes. Vahel on küsimuste tekkimiseks vaja mingit tõuget kriisi, haiguse vm eriolukorra näol. Kuni sinnamaani aga juhivad inimest ja tema elu alateadlikud programmid. Need programmid on tekkinud kas inimese enda poolt, ja/või tema jaoks lähedaste ja oluliste inimeste, ning hõimukultuuri poolt kunagi minevikus. Selline inimene ei ole veel ärganud sellele, et tema olevikureaalsust dikteerivad minevikust pärit programmid, korrates ikka ja jälle ühesuguseid mustreid. Ärkamine neist programmidest ja taipamine võib olla vähem või rohkem valus, kuid mitte kunagi mugav. Sellepärast nii vähesed inimesed võtavad vaevaks oma eluviisi, psühholoogiat ja mustreid muuta. Mugavus on osa heaoluseisundist, mis on tegelikult rajatud hirmule, hirmule muutumise, oma väe vastuvõtmise ja iseenese tegeliku olemuse teadvustamise ees. See nõuab teadlikku pingutust ja mugavustsoonist väljaastumist, et esitada väljakutse enda alateadlikele programmidele ja valele eluviisile. 

Milleks eluviisile tähelepanu pöörata? 

Inimesed on oma harjumuste ohvrid. Harjumused võivad tunduda mugavad, kuid nad teevad elu tegelikult ebamugavaks, sest enamus harjumusi baseerub üldjuhul hirmudel, rahulolematusel ja valel mõtteviisil, ning loovad seega kannatust. Näiteks kannatus võib seisneda ka selles kui inimene ei saa seda mida soovib, või jääb sellest ilma. Inimene kannatab ka siis kui ta elab millegi parema ootuses või lootuses, mida kunagi ei tule. Inimene kannatab, kuna ta ei tea miks ta kannatab, ning seega puudub tal võimalus seda muuta. Sellepärast ongi vaja hakata endale esitama õigeid küsimusi ja kriitilise pilguga hindama oma eluviisi, iseenast selles ja oma mõtte- ning käitumismusterid. Mõne jaoks on pidev rahulolematus muutusi käivitavaks mootoriks, mis mis paneb pingutama ja seab eesmärgid. Selline inimene suhtub oma kannatusse kui kütusesse või viljakasse pinnasesse, mis annab talle arengulise tõuke. Teine inimene jääb oma rahulolematuse tõttu aga oma negatiivsete emotsioonide vangi kinni, mis kuhjudes võivad kujuneda depressiooniks, ärevushäireteks, kuni psühhiaatriliste diagnoosideni välja. Kuhjunud negatiivsed emotsioonid, mida ei lahendata, kujundavad nii psüühilisi, kui ka lõpuks füüsilisi haigusi. Mina näen 95% haigustest psühhosomaatiliste juurtega, mis tähendab, et nende põhjus on lihtsamalt öeldes emotsionaalset päritolu. Neid emotsionaalseid juuri ei ole võimalik medikamentoosselt ravida, ehk teisisõnu psühholoogilisi põhjusi ei saa farmakoloogiliselt eemaldada. Nendele põhjustele tuleb teataval viisil läheneda ja otsa vaadata, ning see eeldab teadlikku otsust ja lähenemist. 

Kuna ma olen üle 20 aasta tegelenud terapeudina inimese psühholoogiaga, mustrite muutmisega ja tervendamisega, siis tean, et see on üks osa tervikust. Peale edukat sessiooni, või sessioonide sarja, oma tavapärasesse keskkonda ja eluviisi tagasi läinud inimesel on raskem luua koheseid muutusi ka muudes sfäärides (nt töös, harjumustes, toitumises vm). Vana eluviis esitab alati väljakutse, ning siis sõltub inimese vaimsest tugevusest ja sihikindlusest kas ta suudab väljakutse vastu võtta. Mõned suudavad, ning tulemusena muutub kogu elu ja asendub uue, muutunud minale kohasema eluviisiga. Mõne aga ei suuda, ning pikkamööda vajuvad tagasi vanasse eluviisi mustrisse. Tagasilangus on kerge tulema, kui muutust ei toetata uue eluviisiga. Sellepärast olen kokku pannud programmi eluviisi muutmiseks, mis hõlmab nii füüsilist, kui vaimset muutust, ning seda protsessi tuleb vaadelda tervikuna. 

Eluviisi muutumise tulemused

Paljud head asjad on juba olemas. Näiteks on aastatuhandeid keha ja meelt ühendav joogapraktika olemas, mis on suurepäraseks muutumise tööriistaks, kui seda pidevalt ja sihikindlalt kasutada. Inimeste probleemiks ei ole niivõrd kasutatavate vahendite puudus või sobimatus, vaid teadlikkus, sihikindlus ja püsivus oma eesmärkide saavutamisel. Selleks olengi kujundanud eluviisi muutmise programmi, teenused ja tooted. Tean omast käest kui oluline on muutumise protsessi alguses kellegi teadjama inimese peegeldused, abi ja tugi. See aitab kiiremini ja teadlikumalt protsessi läbida ja eesmärgini jõuda. Pakun terapeudina ja teejuhina inimestele sellist tuge ja abi nii ühekordselt oma probleemide ja sasipundarde lahtiharutamiseks, kui pikemate tervet eluviisi ümber kujundavate ja muutusi loovate protsesside läbimisel. Mul on aastate jooksul tulemuseni ja muutuseni jõudnud palju rahulolevaid kliente, kelle eduka teekonna üle on mul väga hea meel. Eriti suure rõõmuga näen nende muutuste mõju nende lähedastele, suhetele, ning hõimule tervikuna. Sõna otses mõttes ühe inimese muutusest muutub kogu tema elukeskkond, ning saavad kasu ja muutuvad ümberkaudsed inimesed. Muutus mõjutab ka nende inimeste töökeskkonda, nende suhteid, ning kliente. Selle tõttu muutuvad ärid ja tootlust loovad protsessid. Ühe inimese muutus loob muutust tegelikult väga suurel skaalal. Just sellepärast rõõmustan kui minu juurde satuvad tulema sasipuntras inimesed oma küsimuste ja probleemidega. Võtan seda kui väljakutset endale loomaks suuremaid muutusi ühiskonnas. Ainult niimoodi saame me muuta kogu süsteemi ja keskkonda milles elame. Kuna mul on üsna pikk tegevuskarjäär olnud, ning olen teejuhina olnud kaasas paljude inimeste protsessides, siis olen näinud suuri muutus. See teeb mind õnnelikumaks ja tiivustab veelgi paremat teenust looma, ning süsteemsemalt tegutsema. Empaadina tunnen ma rõõmu inimeste tervenemisest ja muutumisest, sest igaühe isiklik edu resoneerub emotsionaalse- ja tundekogemusena minus eneses.  

Eluviisi programm koosneb kahest tööetapist: 

1. hetkeolukorra kaardistamine ja diagnostika

• esimese sammuna vaatame üle inimese hetkeolukorra ja eluviisi, tema harjumused, tervise, mõtteviisi, uskumused jm
• loome astroloogilise sünnikaardi ja uurime eluks kaasavõetud programmi
• süvarännak psühholoogilise profiili uurimiseks
• tulemuste analüüsimise abil loome hetkeolukorra diagrammi

2. järelduste analüüs ja eesmärgistamine

• eelneva etapi läbiuurimise ja analüüsi tulemusena loome eesmärgid, sammud selleni jõudmiseks, uue eesmärgipõhise diagrammi ja muutuste ajakava 
• astroloogilised transiidid kui verstapostid ja mõjurid
• progressiivse astroloogilise kaardi analüüs, ehk kuhu on hing soovinud jõuda ja kui kaugel on inimene hingelisest eesmärgist
• planeerime teekonna etapid, ning vajalikud tegevused, “mustrimurdjad”, toitumis- ja treeningkava, afirmatsioonid uute uskumuste kujundamiseks, eneseravi plaan, tegevuskava tööst eneseteostuseni, loomingulise realisatsiooni plaan jne. 

3. eesmärgini jõudmine ja tulemused

• teekonna analüüs ja kokkuvõte, tagasiside protsessile
• muutuste rakendus ja tulemused (nt med analüüsid)

Muutuste mudel/ TTM Transteoreetiline mudel:

1. eelkavatsuslik faas – toimub siis kui inimesel ei ole veel tekkinud kavatsust muutuda
2. inkubatsioon – toimub siis inimesel on tekkinud kavatsus muutuda, ning tal on plaan selleks
3. ettevalmistus – kui inimesel on soov ja kavatsus muutuda, ning ta teeb selleks ettevalmistusi ja astub mingeid samme
4. tegutsemine – toimub siis kui inimene on loonud mõningaid muutusi, ehk tegutsenud lühiajaliselt
5. hooldus – kui inimene on muutnud oma käitumist ja jätkab muutmist teatava aja vältel
6. saavutamine – toimub siis kui inimene ei soovi enam naasta endise negatiivse käitumise juurde

Eelkavatsuslikus faasis ei kavatse inimene teha midagi oma käitumise muutmiseks. Ta võib olla mitteteadlik kahjust ja tulemusena tekkivatest halbadest ja negatiivsetest tagajärgedest. Selles faasis inimene võib üle hinnata käitumuslike muutuste loomise negatiivseid pooli ja alahinnata muutuste loomise kasusid. 

Inkubatsioonifaasis kavatseb inimene hakata looma positiivseid muutusi järgneva 6 kuu jooksul. Ta mõistab, et tema senine käitumine on soovimatu ja hakkab kaaluma muutumise kasusid ja kahjusid rohkem mõtestatumalt. Siin faasis siiski peab sageli inimest veel tegevuseks motiveerima. 

Ettevalmistuse faasis on inimene valmis alustama tegutsemist lähitulevikus oma käitumise muutumiseks. Selles faasis mõistab ta, et muutmine loob positiivseid tulemusi. 

Tegutsemise faasis on inimene hiljuti sooritanud käitumise muutuse, ning ta kavatseb jätkata selle tööga tervislike tulemuste saavutamiseks. 

Hooldusfaasis on inimene jätkuvalt aktiivses käitumise muutmise protsessis üle kuue kuu. Ta soovib jätkata protsessiga ettearvamatult kauem. Siin faasis on tal vaja töötada tagasikukkumiste välstamisega. Kui seline asi juhtub, siis liigub ta arengus tagasi eelmisse faasi ja peab läbima kogu protsessi uuesti. 

Saavutamise (lõpetamise) faasis ei soovi inimene enam naasta endise soovimatu käitumise juurde. Selles faasis on inimene kindel selles, et tagasilangust enam ei toimu. Sellesse faasi jõudmine on haruldane. Enamus inimesi, kes sooritavad positiivsed käitumuslikud muutused jõuavad ja jäävad hooldusfaasi ilma saavutamise faasi jõudmata. 

Usutavalt kasutavad inimesed kümmet hindamise protsessi selleks, et muutusi läbida: 

1. teadlikkuse tõstmine: tõstab teadlikkust soovitud käitumise osas
2. emotsionaalse teadlikkuse teke: soovitud käitumise osas positiivse või negatiivse emotsionaalse teadlikkuse teke
3. enese hindamine: tervisliku käitumise tasustamine ja kiitus mõistmaks, kas see on see mida inimene soovis
4. keskkondlik ümberhindamine: kahjuliku käitumise ümberhindamine ja teadlikkuse tõstmine selle mõju osas teistele ja ümbritsevale keskkonnale
5. sotsiaalne vabanemine: mõistmine, et sootsium toetab soovitud käitumist
6. stiimulikontroll: päästikute, situatsioonide ja vihjete vältimine ebasoovitava käitumise suhtes
7. vastutingimine: tervislike käitumisaktide juurutamine ebatervislike harjumuste peale
8. kinnitusmehhanismidega toimimine: positiivsete kinnituste juurutamine sooviud käitumise tasustamiseks
9. enesevabastamine: pühendumus positiivse muutuse loomiseks usus, et see on reaalne ja võimalik
10. abistavad suhted: toetavate suhete leidmine nende inimestega, kes julgustavad positiivsele muutusele

TTM mudelit saab kasutada paljude erinevate sõltuvuste raviks nagu: 

• tubakasõltuvus
• narkosõltuvus
• alkoholi ületarbimine
• ravimite (rahustid, uinutid jm) ületarbimine
• kehakaalu kontroll
• kroonilise haiguse jälgimine ja ennetamisabinõude kasutuselevõtt
• pikaajaline ravi
• psühhoteraapiline protsess
• ettevõtlusega seotud muutused